Ola Hujola

Väike kokkuvõte sellest, mis toimunud on.

Eelmisel nädaala siis ajasin kooli hujnjaa korda, paar korda sain Krissuga kokku , as usual. Reedest tänaseni jõin järjest, sain alko mürgituse ja nüüd istun kodus ketin.

As the summer goes by

Täiesti hull, kui kiiresti nädalad jooksevad, alles suvi hakkas juba hakkab lõppema nah. Mis kõige sittem on see, et instead of teha midagi produktivset endale/endaga ma ikka lõpetan kuskil mälus/purjus ja midagi uut ei juhtu.

Minu mõtetu nädal hakkas kolmapäevast jah just kolmapäevast, mil ma avastasin, et mu päev on jõudnud täpselt sellise punktini, mil enam mõtetumat ei saa lihtsalt enam olla. Nimelt tavaline ärkamine 4 paiku, kerge kohvi (või kaks või kolm), tõsine nolife kuskil õhtuni siis kutsuti mind välja ja lõpetasin kuskil joobes olekuga ja vaatamas järjekordset Muuga kaklust, mõtetu. Neljapäev möödus veidi paremini. Ärkain fucking kell 7 hommikul, olin ikka veel purjus ja piirituse hais toas ajas südame nii pahaks, et ma põhimõtteliselt jäin kohe magama. Hiljem ärkasin migni kella 4 paiku jälle, väike kohv ajas pohmaka kohe minema, mis oli väga vapustav, kuna min pohmakad kestavad tavaliselt terve päeva. Chillaxisin veidi kodus siis helistas Vovan ja lendaisn tema poole, kus tegime veidi peli, õlli ja tal oli rämedalt junkfoodi, mis ma hävitasin helikiirusega. Õhtul läksime välja jõime veidi õlli, mitte purjus kahjuks ja lõpetaisn päev ilusti kodus olemisega. Reede, haha, see tore reede. Reedel sain Krissuga kokku, võtsime viina ja siis ma nägin esimest korda elus, kui Krissu võttis veidi üle. Suht amazing, kuna ma tean teda juba almost 2 aastat ja see oli esimene kord. Peale lõbusat päeva aitas siis teda trammini lootes, et ta jõuab ilusti koju, mida ta ka jõudis ja reedene päev lõppes jälle kodus olemisega, since rahvas oli ära ennem mind. Total blastout oli nädalavahetusel. Laupäeval otsustasime patsaanidega ronida Maardu baari (hui mäletan mis nimi või kas see oli üldse baar) juua end putsi ja teha survival-it Maardu tänvavatel kella 3-st kella 10-ni hommikul, mis aga rängalt ebaõnnestus kuna meid visati sealt kohast välja (baar vms), sest Kolja huias täiega kõigiga. Esimest korda mind visati NIIMODI välja, hahaha. Mis kõige huvitavat siin meie lugu ei lõppe, kuna kutsuti mendid meile, mida me muidugi ei teadnud ja Koljan lõpetas päev/öö ilusti kaineris. Ülejäänud kõik kadusid (kuna me jooksime või roomasime mentide eest ära ja palun ärge küsige miks, sest tol hetkel töötas adekvaatselt mul ainult mitte midagi) niiet ma jäin üksi mingi ääsel Maardus kuskil hui tean kus õnneks ma funktsioneerisin piisavalt, et helistada sõbrannale. Lõpuks siis kui ta kohale jõudis olin ma suht unine pingi peal. Mina siis lõpetaisn päeva/öö Katja pool putsis olekuga. Hiljem sain teada, et ülejäänud kõndisd jalgi Muugale, mille üle ma naeran siiamaani. Pühapäevane päev oli fucking SITT, pohmakas tappis, alguses ei mõistnud sittagi kus ma olen. Veetsin sisi terve päeva Katja pool niisama groovisime ja õhtul jõin tema pool putsi end, tegime väikse peo. Pühapäev lõppes kõige paremini võrreldes ülejäänud nädalaga. Kokkuvõttes nädal on minimaalselt korda läinud ja peaks üritama siiski mitte degradeeruda.

Troubles will come and they will pass

Pole ammu kirjutanud, peaks midagi tuusa siia kraapima.

Järjekordne suvenädal möödas mälus peaga. Esmaspäeva kuni neljapäev, iga päev jõin putsi end Muugal, niiet seal pole mul midagi huvitavat teile rääkida. Reede tuli Elbe, tuli mingi x ajal, niiet mu päevane pohmell hakkas tööle nagu niks-naks. Õhtuni oli suht pizdec olla, täiega sitt ja poolunes. Siis mingi läks paremaks, foodisime ja midagi teind as usual. Laupäeval saatsin ta bussile ja siis lendasin family reunion’le, kus lõpuks said mu sugulsed väljendada oma vaatepilti sellele, et ma kukkusin matemaatika riigieksami läbi. Mulle täiega meeldis see awkwardness situatsioonid, kus iga jutt, mille ma alustasin lõppes alati sellega, et mina kukkusin läbi matemaatika riigieksami vahet pole, millise teemaga ma juttu alustanud olin. Pühapäev oli täiesti x päev, õlud ja nolife ja vahepeal Vovan mingi õues huiaarisime. Esmaspäev oli tore päev, pidin kooli jamadega jamama siis Kristiina jäi veits hiljaks vms ja otsustasin, et majandan teisipäeval niiet oli lihtsalt õlulitter ja hiljem Muugal jõin ennast jälle niivittu, kuna ei tahtnud eriti vanematega selle eksamihujnjaast ja kooli värkidest rääkida, mõtleisn, et on targem ennast käpuli juua ja lasta tassida end koju, mis ka juhtus. Täna hommikul siis ärkaisn mingi FUCKING kell 9. Jõin kohvi mingi maohappes kõrvetasid veel sees ja oli väga puts olla pohmakast. Niisiis sellises olekus ma ronisin linna Polüsse pabereid välja võtma, kus sain teada, et ma pean raamatud migni ära viima. Peale suurt pettumust sian Kristiinaga kokku, ostsin tervet ÜHE ÕLU, mille ma kohe ei joonud ära. Liikusime siis Täiskasvanute gümna juurde, groove’me paar vastust seal vastuvõtu huioobas ja läksime snelli, kus mõnusalt lahendasime TERVE ÜHE õlu ära. Peale kergendavat õlu, liikusin koju ja passin siiamaani kodus, since ikka veel paha olla, seest kõrvetab ja elu on tore aga teades, et paljudel läheb veel sitemini, kui mul (NOWAY) hoiab mu tuju piisavalt positiivsena, et jõuda järgmine viin alla kulistada!

Let them never end

Järjekordne nädal on möödas ja peaks ütlema kuigi ma ei käinud Folgil oli minu nädalavahetus tuhat korda parem, kui mul oleks seal olnud, let’s review.

Esmaspäeval jõin Krissuga õlle mingi huiasin temaga veidi, nalja sai või siis ka mitte. Teisipäeva ma ei mäleta, mitte et ma nii mälus oleks olnud aga ju siis vist midagi huvitavat ei toimunud, et mu aju oleks salvestanud selle informatsiooni, arvatavasti tavaline joomine. Kolmapäeval jõin Krissuga viina, pole ammu ise klappinud seda + ta pidevalt vingus Waltsi kallal. Igatahes kolmapäev oli vägagi kordaläinud päev. Neljapäeval tuli Vovan tagasi jop tvaju mat, kui putsi ma siis jõin temaga siin samas poe ees veeresime ringi niiet nüüd ma võin uhkelt öelda, et ma olen kogenud parmu elu. Me magasime seal peatuses mingi kergelt poole ööni/hommikuni, kuni lampi ärkasin ja avastasin end magamas bussipeatuses. Võtsin jõud kokku vaevu äratasin Vovanni ülesse ja jõudu polnud, et üldse seistagi niet Vovan kutsus tuttavad kohale niiet lõpetasime seal. Reede hommik algas väga halvasti minujaoks. Kõik mu liigesed/kondid olid lihtsalt tükkideks bussipeatuse sleepover’i pärast. Kohe peale seda, kui ma hakkasin ümbrust tajuma helistas mulle Marina ja ütles, et ta istus juba bussipeale ja liigub siiapoole, mis tekitas minus paanikat ja selle jaoks oli mul kaks põhjust. Esiteks koju jõudmine oleks võtnud mul vähemalt 4 tundi aega (muidu see mingi suht väike tee) ja teiseks mu nägu oli nagu õhupall, mu silmad olid pilud ja punased ja ma haisesin nii jõledalt, et silmad hakkasid kipitama. Niisiis helistaisn talle palusin, et kui ta jõuab siia liiguks tasapisi sinnapoole ja siis ma saavutsin uue pesus käimise rekordi 8minutit, kui pro on see (muidugi ma pesin end istukil, kuna püsti seismine pole lihtsalt minu asi, kui mul on pohmakas). Peale kergendavat pesu, kus ma oleks black out’nud panin riidesse (alles nüüd ma mõistan, et see pesemine oli mõtetu, kuna riided haisesid ja ma olin täpselt samas kohas, kus ma alustasin) ja hakkasin liikuma sinna. Kokku saades sain 100500x100500 komplimenti, kui hea parfüüm mul on ja kui kena ma näen välja. Jõudes koju tegin enda elu kõige pikema pesu tripi ever, jõudsin veits magada seal ka ja täpselt toolest hetkest saati, kui ma dušsist välja tulin hakkas üks kõige parimatest nädalalõppudest üleüldse (detailiseeirma ei hakka, teen kiire brief’i). Nädalavahtuse päeva ajal olime kodus, tegine rämedalt foodi, vaatasime filme/sarju, tuletasime vanu aegu meelde, msi tekitaks hullu nostalgia tripi. Ja nädalavahetuse ööde ajal olime putsis Vovani juures. Kahju, et see nädalavahetus lõppes aga asi ongi selles, et kõik hea lõppeb kõige kiiremini.